Kōrero: Ngā takaro a ngā tūpuna

Whārangi 3. Ngā tākaro i te wai

Ngā whakaahua me ngā rauemi katoa o tēnei kōrero

Te kauhoe

He toa te Māori ki te kauhoe, otirā, ngā momo kauhoe katoa  - te kautāhoe, te kau āpuru, te kau kiore, te kau tāwhai hoki. Ko te kautāhoe te momo kauhoe papai rawa atu mō te kauhoe ki tawhiti.

Hinepoupou

E ai ki ngā kōrero tuku iho ko Hinepoupou (Hinepopo rānei) tipuna o Rangitāne, te mea tuatahi kia kauhoe i te moana mōrearea o Raukawa, he hiahia nōna kia whai utu i tana tāne hauwarea, i a Maninipounamu. Nā te tāne a ia i whakarere ki te motu o Kapiti i tētahi haerenga, ā, ka hoki ki tō rāua kāinga i Rangitoto. Ka mahia mai e Hinepoupou tētahi momo pōito i te kōrari hei whakamānu i a ia i roto wai. Ka whai āwhina a Hinepoupou i ngā tamariki a Tangaroa, tae atu ki tētahi taniwha. Nāwai ā, ka whai utu te wahine rā i tana tāne me tōna iwi.

Kīia ai ngā reihi kauhoe ko ngā kau whakataetae. Ko te whakakau he karakia hei whakakaha i te kauhoe.

He whakataetae anō kia kitea ko wai te mea ka āhei te noho ki raro wai mō te wā roa rawa atu. Tērā te whakataetae kīia ai ko te taurumarumaki, ko te pēhi i te māhunga o te tangata ki roto wai mō te wā roa, kia pau rā anō te hau o te mea kua rumakina.

Whakakauhia ai ngā tamariki mai i te nohinohitanga. Hei ētahi wā ka whakamaua he pōito hue ki ngā tamariki e ako ana ki te kauhoe. Tērā te tipuna rongonui a Hinemoa, i whakamau pōito hue i tana kauhoenga mai Ōwhata ki te motu o Mokoia i te moana o Rotorua.

Te kōkiri

He mea tino whāia te kōkiri i ngā rā o te raumati. Ko tā te kōkiri ko te peke mai te toka, te taumata tirikohu rānei. Tino teitei ētahi o ēnei pekehanga. Ka tākina e te kaipeke te karakia:

Puhipuhi rawa ki te kererū

Mehemea e kato ana

Kōkiri!1

Te whakaheke ngaru

He mea pārekareka ki te Māori te reti papa, te reti tinana me te reti waka i te wā o te raumati. Āwhiwhiwhi e 90 henemita te roa o te kōpapa, ka mahia pēnei i te ‘boogie board’. Tokorua, tokotoru rānei ngā kaieke i te waka, ka hoe rātou kia tareka ai te piki ngaru. Ko tētahi atu momo tākaro pēnei ko te tango pōhā kī tonu i te hau, kia pai ai te reti ā-tinana.

Te eke ngaru ki Mōkau

Ka kōrero te Pākehā rā a W.H. Skinner mō te iwi o Te Kauri, he kāinga nō Ngāti Maniapoto, e eke ngaru ana ki te pūaha o te awa o Mōkau i te marama o Hānuere i te tau 1884. Ko te rangatira ko Te Rangituataka, e 60 tau te pakeke, i te pito muri o te waka tangata-rua. Hoki atu, hoki atu, ka tāima ia i ngā ekenga ngaru, tatū rawa ki te huringa i te hukahuka o te ngaru. Heoi, arā anō ētahi kaihoe i totohu te waka, i kī rānei te waka i te wai, i tahuri rānei te waka i te ngaru ka whati, ka makā ngā tāngata o runga ki roto wai, me te pukukata a te hunga mātaki.2

Te whakatere waka

He mahi pārekareka hoki ki te Māori te whakatere waka (kaipara waka hoehoe rānei), ka whakataetae ngā kāinga tētahi ki tētahi. Tae rawa ki te puku o te rau tau atu i 1900 ka noho tēnei tākaro hei tākaro nui nā te Māori. Ka whakataetae hoki ngā tamariki i ō rātou waka rau harakeke iti, ā, he raupō anō hoki tētahi mea.

Kupu tāpiri
  1. Quoted in Elsdon Best, Games and pastimes of the Maori. Wellington: Government Printer, 1925, p. 45. Back
  2. W. H. Skinner, ‘Surf-riding by canoe’. Journal of the Polynesian Society, vol. 32, 1923, pp. 35–37. Back
Me pēnei te tohu i te whārangi:

Ross Calman, 'Ngā takaro a ngā tūpuna - Ngā tākaro i te wai', Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand, http://www.TeAra.govt.nz/mi/nga-takaro-a-nga-tupuna/page-3 (accessed 20 April 2024)

He kōrero nā Ross Calman, i tāngia i te 5 Sep 2013