Kōrero: Ngā Māori kei tāwāhi

Whārangi 2. Hūnuku ki Ahitereiria

Ngā whakaahua me ngā rauemi katoa o tēnei kōrero

I te tau 1902 ka mana te Commonwealth Franchise Act i Ahitereiria, e āhei ana i ngā Māori e noho ana ki reira ki te pōti mēnā kei runga ō rātou ingoa i te rārangi pōti – nō te tau 1962 kātahi anō ka whiwhi te iwi tāngata whenua o Ahitereiria ki tēnei tika. Nā te mea kei raro rātou i te maru o Ingarangi, i taea e te Māori te hūnuku ki Ahitereiria noho ai, heoi ruarua noa iho ka hūnuku. I te tau 1933, e 197 anake ngā Māori i Ahitereiria.

Ka piki tēnei rahi i te tekau tau atu i 1960 – atu i te 449 i te tau 1961, ki te 862 i te tau 1966. Tērā pea he tino rahi ake ngā Māori i Ahitereiria, heoi nā te mea kīia ai ngā hāwhe kāihe he Pākehā, kāore ērā i uru ki ngā tatauranga mō te Māori. I te tau 1966 e 4,000 pea ngā Māori e noho ana ki Ahitereiria.

Ngā tāngata whakangahau

Ko te nuinga o ngā Māori ka haere ki tāwāhi he tāngata haere, ehara mō te noho. I ngā tau tōmua o te tekau tau atu i 1950 kāore te nuinga o ngā tāngata o Ahitereiria i kite i te Māori. Ka mārama te tangata whakangahau rā a Tui Teka ki tēnei, i te mea i ngā rā o tana ohinga i reira a ia e mahi ana mō tētahi maninirau (circus). Ka hurihia e Tui tana ingoa ki Prince Tui Teka o Ngā Kahurangi Poronihiana; ka waiata ia, ka kanikani, ka whakataruna ia anō he ariki nui o ngā Māori ia. Ko ērā ana mahi i ngā pō; hei ngā ao, kei te taraiwa taraka, kei te hakohako hamuti arewhana. Ka whai te maha i a Tui ki ēnei mahi – a Dalvanius Prime, Robbie Rātana, Rim D. Paul, Ricky May me te rahi atu. Ka mahi rātou ki ngā karapu me ngā hōtera.

I te tau 1969 ka haere a Māui Prime me ōna tūākana, teina ki tāwāhi, ko tō rātou pēne ko Dalvanius and the Fascinations. Tekau tau rātou e mahi ana ki Ahitereiria me Āhia. E kī ana tētahi kōrero i ahu mai tō Māui ingoa Whakaari a Dalvanius i te ingoa o tētahi o ngā hoa o tōna matua a Jack ka mate i te Pakanga Tuarua o te Ao. I mate ia ki te tāone o Barletta kei Itāria, tapaina ai tētahi o ngā tuahine o Māui ki tē ingoa Barletta. He pērā te tokomaha o ngā hōia Māori ka hoki mai i te pakanga, ka whānau mai he tamaiti ki a rātou, tapaina ai mō tētahi āhuatanga o taua riri.

Nō muri ka kuhu a Dalvanius Prime ki ngā mahi kia whakahokia mai ngā mokamokai kei ngā whare taonga i tāwāhi ki Aotearoa.

Te rapu mahi

Kia tae ki te tau 1986, kua piki te taupori Māori i Ahitereiria ki te 26,000, ko te nuinga he taitama tāne, wāhine i haere ki te rapu mahi i te paheketanga o te ōhanga o Aotearoa. Tini ngā mahi i whakakorea i te katinga o ngā whare patu mīti me ētahi atu wheketere i ngā tekau tau o 1970 me 1980.

He wāhanga noa te haerenga ki Ahitereiria o te ia neke ki ngā tāone mai i ngā tuawhenua i Aotearoa. Whai muri i Tāmaki, ka haere ētahi ki Poihākena, Poipiripiri me Piripane (Brisbane). Ka haere ētahi Māori ki Ahitereiria ki te kuti hipi, ki te mahi hei maina rānei i te tuawhenua. He tere ake te kuti hipi a ngā kaikuti hipi o Aotearoa ki ērā ngā kaikuti hipi o Ahitereiria, ko tētahi take, nā te whānui o ā rātou heru. Koinei te take ka hiahiatia rātou, ahakoa te mea i te tekau tau atu i 1980 ka pahū mai te riri i waenganui i ngā kaikuti o Aotearoa me ērā o Ahitereiria mō te whānui o ngā heru te take. Ahakoa tērā, ko te kōrero nui pea mō ngā kaikuti Māori, he pukumahi. I tua atu ngā mahi kuti hipi, kitea anōtia ai rātou i ngā mahi tereina hoiho reihi.

Me pēnei te tohu i te whārangi:

Carl Walrond, 'Ngā Māori kei tāwāhi - Hūnuku ki Ahitereiria', Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand, http://www.TeAra.govt.nz/mi/nga-maori-kei-tawahi/page-2 (accessed 29 March 2024)

He kōrero nā Carl Walrond, i tāngia i te 8 Feb 2005