Kōrero: Ngā Māori kei tāwāhi

Whārangi 1. Ngā tāngata haere Māori rau tau 1700 me 1800

Ngā whakaahua me ngā rauemi katoa o tēnei kōrero

Ngā kaumoana tōmua

Kāore i roa i muri i tā rātou taenga ki Aotearoa i te rau tau 1200, ka haere tonu ētahi kia tae ki ngā moutere o Kermadec me Wharekauri. I te tau 1777 ka haere ētahi Māori tokorua me Kāpene Hēmi Kuki i runga i tōna kaipuke Resolution. Ko Te Weherua rāua ko Koa ō rāua ingoa; tekau mā whitu me te tekau mā rua ō rāua pakeke. I wehe mai rāua i Tōtaranui (Queen Charlotte Sounds), hei tūmau mā Omai o Tahiti, e whakahokia ana e Kuki ki tōna moutere o Huahine. I tō rāua wehenga, i te mōhio tonu te tokorua rā e kore rāua mō te hoki mai ki Aotearoa. Ko rāua ngā Māori tuatahi me kī, ki te whakawhiti ki tāwāhi mō hia ngā rau tau. Waihoki, kāore e roa, ka whai atu te tokomaha.

Kia tae ki te tau 1795, e haere ana ngā rangatira ki Poihākena mā runga kaipuke ki te tauhokohoko, ki te rapu hoki i ētahi atu tuwheratanga. Ko ētahi Māori ka mahi hei heramana i runga i ngā kaipuke o Ūropi me Amerika. Nā te maha o ngā kaipuke tōmua ka peka ki te Pēwhairangi, he tokomaha ngā heramana nō te iwi o Ngāpuhi. Ehara i te mea i whakaae te katoa o ngā Māori kia haere rātou ki tāwāhi. Ko ētahi i kahakina, i heria hei heramana, ka patua, ka whakarērea rānei ki Ahitereiria ki tētahi moutere rānei.

E rua ngā Māori kei Whiena

I te tau 1859, ka eke a Wiremu Toetoe rāua ko Hēmara Te Rerehau ki runga i te kaipuke Novara hei heramana, ka haere ki Whiena i Ateria (Austria). I reira, ka tūtaki rāua ki te Arikinui Franz Josef. Mīharo katoa rāua. Ka tuhi mai a Te Rerehau:

‘Ka rawe kē hoki a Ateria, ka pai kē hoki te noho a te tangata whenua. Ka nui ngā whare me te teitei me te ātaahua o ngā rūma, ngā moenga. Ka pai kē ngā kai me ngā inu o konei. Ko ā rātou whakapakoko he raiona, he pea, he aha atu; ka tuwhera ō rātou waha, ka rere mai he wai’. 1

Māori ki Ingarangi me Ahitereiria

I te tau 1806 ka tae a Moehanga o Ngāpuhi ki Ingarangi, te tangata Māori tuatahi kia haere ki tērā whenua. Ka tūtaki ia ki a Kīngi Hōri III. Ko Hongi Hika o Ngāpuhi i roto i tētahi rōpū ka tae ki reira i te tau 1820. Ka tono ia kia kite i a Kīngi Hōri IV, ka mahi ia i tētahi papakupu Māori i te whare wānanga o Kemureti; i tana hokinga ki Aotearoa, ka hokona mai he pū i Poihākena.

Ko te nuinga o ngā Māori ka haere ki Ingarangi ka kī he makariri rawa taua wāhi. Nā te mahana o Ahitereiria ka haere ētahi Māori ki reira noho ai. Kia tae ki te tau 1842 rongohia ai te reo Māori i ngā kaimahi o ngā wāpu o Poihākena. He kōrero anō i puta mai i ngā takiwā o Wikitōria i kitea te koura mō ngā Māori keri koura i reira.

Kupu tāpiri
  1. Helen Hogan, Bravo New Zealand: two Maori in Vienna 1859–60. Christchurch: Clerestory, 2003, p. 27. › Back
Me pēnei te tohu i te whārangi:

Carl Walrond, 'Ngā Māori kei tāwāhi - Ngā tāngata haere Māori rau tau 1700 me 1800', Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand, http://www.TeAra.govt.nz/mi/nga-maori-kei-tawahi/page-1 (accessed 20 April 2024)

He kōrero nā Carl Walrond, i tāngia i te 8 Feb 2005