Kōrero: Kākahu Māori

Whārangi 2. Te urutau ki te whenua me te pāmahana hou

Ngā whakaahua me ngā rauemi katoa o tēnei kōrero

I te taenga mai o te Māori i Hawaiki, ka tae rātou ki te whenua mātao ake i tērā i Hawaiki. Ka mauria mai anō e rātou ngā tikanga o te whiri taura, te tīpona, te tā kupenga me te mahi raranga. Ka kawea hoki e rātou ngā tipu mō te whatu pūweru pērā i te aute. Ka whakamahia tēnei tipu hei hanga papanga kākahu puta noa i ngā motu o Te Moananui-a-Kiwa.

Heoi kāore te aute i tipu matomato ki Aotearoa nā te makariri rawa. Ahakoa rā ka noho whakahirahira tonu te aute ki ngā mahara o te iwi Māori, ā, ka whakamaua ētahi hei pōhoi taringa i te rautau 1700.

Ngā rauemi o ngā tipu

Ko ngā rākau māori noho whanaunga ki te aute, he houhī, he whauwhi, he houhere rānei (ngā ingoa ā-iwi mō tēnei tipu). Nāwai ka whakamahia te peha o roto i te kiri o te rākau i ētahi rohe hei hanga pūweru.

Ka whakamahi te Māori i ngā tikanga i mōhio rā rātou, ā, ka naomia ngā tipu e ōrite ana ki ērā i Hawaiki. Ka tākiritia ngā rau mō te whiri, ā, ka whakamahia te angaanga kuku hei waruwaru i te harakeke kia toitū ko te muka, te whītau rānei. Ko ēnei momo tipu ko te harakeke, te kiekie, te tī kōuka whanake rānei, te tōī, te pīngao, te wharawhara, te kōwharawhara me ētahi momo otaota. Ka whiria ētahi, ka whatua hoki ētahi kia tapiki ngā whenu, heoi ko te tino o ēnei ko te harakeke.

Te mau i te weka

I te tau 1881 ka kitea he kahu kiri weka ki tētahi ana kōiwi ki te mānia o Taieri. He mea tuitui ngā maurua ki te muka. Ka hoki rā anō tēnei tikanga mahi ki te rautau 1200, ā, i kitea ētahi taunaki o ngā whao me ngā ngira kōiwi ki te pūaha o Wairau. Kei ēnei maurua he tuinga ponapona whatu tāpeka; ko tōna painga nui, he kore ōna e pahuhu e tangatanga rānei, i te whatunga o te kākahu. He taunaki hoki tēnei ki te āhua i tuia ai ētahi atu kiri manu hei kākahu.

Ngā rauemi manu

Inā noa te waimarie a te Māori i te taenga mai ki tēnei whenua, e haruru ana i te manu kore parirau. 10 ngā momo moa i aruarungia, ā, kīhai rawa i moumouhia ngā kiri nunui i te wā o te hōtoke. I tūhuratia tētahi hōripi kiri moa i runga i te maurua o tētahi kahu weka. I hangaia tēnei kākahu i te wā kua mate noa atu te moa.

Nō te ngaronga o te moa ka tahuri ki ngā manu noho papa pērā i te kiwi, te weka me te kākāpō. I whakamahia ngā kiri o ngā momo e toru nei hei tuitui kākahu. Tuia ai ngā kiri ki ngā io o ngā pūweru. Arā anō nga kōrero mō ngā maro ka hangaia ki te kura kākā. Nō te takiwā o te mutunga o te rautau 1700 ka kitea ngā wāhine e mau ana i ngā maro kiri manu. Nō te ngaronga o te moa ka tahuri ki ngā manu noho papa pērā i te kiwi, te weka me te kākāpō. I whakamahia ngā kiri o ngā momo e toru nei hei tuitui kākahu. Tuia ai ngā kiri ki ngā io o ngā pūweru. Arā anō nga kōrero mō ngā maro ka hangaia ki te kura kākā. Nō te takiwā o te mutunga o te rautau 1700 ka kitea ngā wāhine e mau ana i ngā maro kiri manu.

Ngā rauemi kararehe

E awhitia ana a Aotearoa e te moana me te tini a Tangaroa. Arā tonu ngā kōrero mō ngā kahu kēkeno i roto i ngā paki o nehe, engari nō te taenga mai o Kuki, kua kore taua momo pūweru. Nō te takiwā whakamutunga o te rautau 1700 ka whai hiranga ake te kahu kurī hei kahu rangatira. Ko ētahi kahu kurī he kiri kurī kua tuitui tahitia. Ko ētahi kākahu e mau ana i ētahi kiri kurī kua tākirikirihia, me te whakatakoto ki runga tūāpapa muka. Nō konei ka tipu ētahi momo āhuatanga kākahu hōu.

Me pēnei te tohu i te whārangi:

Awhina Tamarapa rāua ko Patricia Wallace, 'Kākahu Māori - Te urutau ki te whenua me te pāmahana hou', Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand, http://www.TeAra.govt.nz/mi/kakahu-maori/page-2 (accessed 19 April 2024)

He kōrero nā Awhina Tamarapa rāua ko Patricia Wallace, i tāngia i te 5 Sep 2013