Skip to main content
Logo: Te Ara - The Online Encyclopedia of New Zealand. Print all pages now.

by Emma-Jean Kelly

I tōna matenga, i kīia a Witarina Harris e te kaitōrangapū a Tariana Turia, 'he kuia nō Ngāti Whakaue o Te Arawa waka i maimoatia; kahurangi o te mata hiriwa; ko tētehi o ngā whetū kiriata ake o Aotearoa'. 1 Tuawahine o te kiriata wahangū The devil’s pit i te tau 1929, nāwai ā, ka noho a Witarina hei wahine kawenga nui ki ētehi rōpū i whai ki te pupuri tonu, ki te whakarangatira ake i te ao Māori: Ko te Karapu Rangatahi Māori o Ngāti Pōneke tērā, ko Ngā Wāhine Māori Toko i te Ora, ko te kaupapa o te kōhanga reo me ētehi atu. He wahine i para huarahi hou i te ao kiriata, i ōna tau tōmuri ka kawea e ia te āhua o te tirohia me te tiakina o te kiriata Māori. Heoi, i ū tonu ia ki te whakataukī: ‘E kore te kūmara e kī ana mō tōna ake reka’.

Tau tōmua

I whānau mai a Witarina Te Miriarangi Parewahaika Mitchell i te 15 o Mei 1906 ki Ōhinemutu, Rotorua. Hei tamāhine ia mā Nataria Haupapa, nō te hapū o Ngāti Tūnohopu o Ngāti Whakaue, me tana tāne kairūri, a James Niramona Zealand Mitchell, nō Ngāti Te Tākinga, nō Ngāti Pikiao, nō Kotarangi anō. Ko tōna tipuna tāne ki te taha ki tōna whaea, a Rotohiko Tangonui Haupapa, he tangata rangatira i Rotorua. I noho mai ia ki te Poari o te Taone me te Poari Kaitiaki o Pukeroa.

I tupu ake a Witarina i waenga o ngā kāinga o Tārewa (Ngāti Tuarā) ki te taha o te matua kēkē o tōna whaea, me Rangiriri Manaki Te Kaiamo i Ōhinemutu. Ko te reo Māori te reo o te kāinga, engari i tana haerenga ki tētehi kura Katorika i Rotorua, ka hāua ia mō te kōrero i tōna ake reo. Ka mutu tana akoako i te ringapoto me te patotuhi, ka whiwhi mahi ia i te Māori Arts and Crafts School; nā tētehi hoa o te whānau ia i taunaki mō te tūranga, arā, nā te kaitōrangapū a Apirana Ngata, tētehi tangata matua o te kura.

The devil’s pit

I te mutunga o ngā tau 1920, ka puta te whakaaro o Ngata kia whakamātau a Witarina mō tētehi tūnga i tētehi kiriata o te wā ki te kiriata wahangū o Hollywood, i whakaritea kia whakaahuatia ki Te Moana-a-Toi, i te wā i kaingākautia ai te kiriata mātātoa o waho, arā, o Te Moana-nui-a-Kiwa ki te Tonga, mā ngā mākete ki Amerika ki te Raki me Ūropi. Ka tohua ko ia i tana noho mai ki tētehi toka i te taha o tētehi roto. Ko Pirinehe Miro a Witarina i te kiriata a Universal Pictures nei. He kiriata whakaipo e whakaatu ana i te wā o mua atu i te taenga mai o te Pākehā, ka noho ko Lew Collins te ringatohu i muri o te unuhia mai o te tangata rongo kino, a Alexander Markey, i te kiriata. Pārekareka ana ki a Witarina tāna mahi, i whakaahuatia nei ki ngā wāhi pērā i a Whakaari, i whawhai ai a tuahangata me te tangata kino mō Pirinehe Miro, i mua i te rukea atu o te tangata kino ki te ngāwhā. He maha ngā ingoa o te kiriata, tae atu ki tōna ingoa ōkawa a Under the Southern Cross, ko Taranga anōko The dragon’s pit, engari i mōhio whānuitia ko The devil’s pit. I te putanga i te tau 1929, kāore i angitu taha arumoni nei. I kite a Witarina i te kiriata i te whakaterenga ki te Deluxe Theatre i Te Whanga-nui-a-Tara, ka mutu i reira tana rongo mō te kiriata mō tētahi 53 tau.  

Tau ki Te Whanga-nui-a-Tara

I muri o tana tūnga tuatahi hei kiriwhakaari, ka whai a Witarina i te ‘hekenga wahangū’ a ngāi Māori ki ngā taone nui ki te kimi mahi. Hei tāna i mahara ake ai, ‘I te mea i haere ake au i Rotorua, kua waia kē mātou ki te kōrero tahi ki te Pākēhā. Nō reira, i taku haerenga ki Te Whanga-nui-a-Tara me taku kaha rongo i te mokemoke, ka ohorere katoa au. Ka tupu ake te mea nei i roto i a au – kātahi au ka whakaaro, “Kei te hiahia kite kanohi Māori au!”’2 I te tau 1929 ka haere ia hei hēkeretari mā Ngata, kua noho nei hei Minita Māori, he tūranga i whai tikanga ai tana matatau ki te tuhi me te kōrero i te reo Māori, he tūranga hoki i noho ai ia mō te toru tau.  

Ka mārena a Witarina ki tētehi tangata Ingarihi, a Howard Reginald (Reg) Harris i Te Whanga-nui-a-Tara i te 18 o Hune 1932, ka mutu tana mahi mā Ngata. Tokorima ā rāua tamariki: ko Rangiriri, ko Rua, ko Bernard, ko Stuart me Miria.

I te tau 1937 ka āwhina a Witarina ki te whakatū i te Karapu Rangatahi Māori o Ngāti Pōneke, tētehi wāhi whakaruru i a ngāi Māori kua hūnuku ki te taone nui pērā i a ia. I kōrero ia mō te āhua o te whakakotahi a te hunga rangatahi ki te whakatū karapu, ka mutu, ‘ko tā ngā pākeke he awhi i ngā mea tamariki ake, ka mutu, nā ā rātou manaakitanga i kaha ake ai te hunga rangatahi’.3 I tū a Ngāti Pōneke ki te whakangahau i ngā ope taua e haere ana ki te Pakanga Tuarua o te Ao, i tū hoki ki ētehi huihuinga rangatira. He wāhi tēnei mō te hākinakina, mō te akoako, e puāwai tonu nei.

I whawhai a Reg i te pakanga, ka mutu, hei tā Witarina i ōna tau tōmuri, nā Ngāti Pōneke ia i kaha ai i te wā o te taumahatanga, ‘ka kaha ake taku rongo i taku taha Māori…. Ko taku oranga – koirā te tikanga o Ngāti Pōneke ki a au’.4 He kaihaka ia i uaratia e te rōpū, i tupu tahi hoki rāua ko te reo waiata rongonui i hopukina nei tōna reo, a Ana Hato, ahakoa tana kore e rongo i te māia kia tū hei reo tōtahi. E ai ki ētehi atu he reo rōreka tōna.   

Mahi whakatairanga i te tikanga Māori me te ao Māori

Āpiti atu ki a Ngāti Pōneke, i whakawātea a Witarina i a ia ki ētehi atu momo whakahaere e arotahi ana ki te whakapakari ake i a ngāi Māori. Ko ia tētehi o te Komiti Toko i te Ora o Te Whanga-nui-a-Tara ko tōna upoko ko Lady Pōmare, me tana noho hei mema whakatū i Ngā Wāhine Māori Toko i te Ora i ngā tau 1950, he kaitautoko anō ia i te whakatūnga o te kōhanga reo, me tana mahi tahi anō ki a Mātua Whāngai ki te āwhina i ngā wāhine Māori i ngā whare herehere. I te tau 1979, ka tapaina ia e Ngā Wāhine Māori Toko i te Ora ko ‘Te Whaea o te Motu’.

Ka mate a Reg i te tau 1979, ka whakatau a Witarina kia hoki anō ia ki Rotorua. Ka haere tonu āna mahi i te kāinga mō te reo me ngā tikanga Māori, me tana noho ki te taha o tana teina, a Francie (Francis), ki Cosy Cottage, i te taha o te moana o Rotorua. Ka whai wāhi atu ia ki ētehi whakahaere Māori maha tonu, i tana mahi hei kuia tipi-haere tūao ki ngā kura kōhungahunga, mā te Ratonga Āwhina Whānau, ki te tautoko i ngā kaupapa reo Māori me te ārahi i te taha tikanga i ētehi huihuinga i te taha o ōna whanaunga. He rahi ngā momo whakanui a tana iwi o Ngāti Whakaue me etahi atu iwi o Te Arawa i āna mahi. Hei tauira, i te inoihia o Howard Morrison kia peitatia tana āhua ki Rotorua, ka puta tana whakaaro kia peitahia ko Witarina. I whakairia te whakaahua nei ki te whare o te Kaunihera o Rotorua.  

Ngā Kaitiaki o Ngā Taonga Whitiāhua / The New Zealand Film Archive

I te tau 1982 ka tahuri a Jonathan Dennis, te whakataka whakatū i Ngā Kaitiaki o Ngā Taonga Whitiāhua (nō muri iho ka kīia ko Ngā Taonga Sound & Vision), ki te kimi i a Witarina i tana mōhio tērā pea ka whakahokia mai tētehi kape o The devil’s pit ki Aotearoa. Ka noho hoa tata rāua, me tana tīmata inamata ki te kawe i ngā mahi a Dennis, i tana āwhina kia huri kē te āhua o te pūranga i te taera o Ūropi, kia whakaatu kē i ngā mahi me ngā tikanga Māori. Ka noho a Witarina ko te kaumātua tuatahi o te Ngā Kaitiaki o Ngā Taonga Whitiāhua. I te tau 1986 ka whakawhiwhia ia ki te Queen’s Service Medal mō āna Ratonga Hapori.  

Atu i te tau 1986 ki te 1990, ka whai atu a Witarina i ngā kiriata Māori ki ngā whakaaturanga ki San Francisco (e 80 ōna tau i tana whakawhitinga tuatahi ki tāwāhi), ki Rānana, ki Parihi, ki Honolulu, ki Munich me Ngā Ānahera. I te tau 1993 ka tae ia ki Itāria hei māngai ki te Le Giornate del Cinema Muto, tētehi taiopenga kiriata wahangū, ki te tāpae horopaki mō ngā kiriata a ngā tāngata whenua tērā tonu ka kīia he āhua momo tangata noa o tētehi iwi o tua whakarere o whenua kē.

I te pātaihia ōna i te tau 1993 mō te hira o The devil’s pit, ka whakamārama atu ia i te hono o te kiriata i ngā tāngata o ēnei rā ki ō rātou tīpuna, ka mutu, he mea nui whakaharahara tērā: ‘Ko au te kanohi ora o aua pitopito kiriata wahangū i whakaahuatia ka hia tau nei ki mua. Ko aku tīpuna aua kaumātua rā. Ko au tō rātou kanohi ora. He Māori ahau’.5

Tau tōmuri

I te tau 1987, ka whakaatuhia a Witarina i te pakipūmeka o ‘Ngā Pikitia Māori’ mō te terenga pouaka whakaata o Koha, i whakatakina e Lawrence Wharerau. I te 2004, ka whakaterea tētehi kiriata ko Peter Wells nei tōna ringatohu, mō te noho hoa o Witarina rāua ko Jonathan Dennis i te Taiopenga Kiriata o te Ao ki Aotearoa. I te 2007 ka whakaatuhia tētehi atu pakipūmeka mō Witarina ki Whakaata Māori hei wāhanga o tētehi terenga e pā ana ki te kuia i kīia ko Ngā Ripo. Ka whakawhiwhia a Witarina e Ngā Taonga Whitiāhua ki te tohu o Tāaiki Ngāpara, te tohu tutukinga oranga i tana huihuinga huritau 25 i te Tīhema 2006.

I tana whai painga i ngā tautoko a Ngata, a Miria Pōmare me te Karapu Rangatahi Māori o Ngāti Pōneke, ka whakatauiratia e Witarina Harris tonu te awhi me te manaakitanga i a ia ka kaumātua, i tana āwhina ki te whakapakari i te hunga rangatahi ki tō rātou Māoritanga. I pukumahi te kuia matatau nei ki te reo Māori mō te kaupapa o te kōhanga reo, mō Ngā Wāhine Māori Toko i te Ora me ētehi atu hōtaka o te hapori. He arawhiti anō ia i waenga i te ao Māori me te ao Pākehā. Kī ana tōna oranga roa i te wheako huhua, me tana kakama tonu ki te hora i aua wheako ko ētehi atu.

I tino tata ia ki tana mokopuna i tapaina ki tōna ingoa a Parewahaika, tamāhine a Stuart rāua ko Beryl, me tana noho ki te whānau o Parewahaika i ōna rā whakamutunga. I tōna huritau kotahi rau, ka puta te kōrero a Witarina:

Kia mau te aroha i a koutou. – Kua eke au ki tēnei taipakeke, he mōhio tonu nōku ko te aroha te mea nui i roto i te whānau whānui.6

I mate a Witarina Harris ki te hōhipera o Rotorua i te 10 o Hune 2007, 101 ōna tau. I nehua ia ki te Urupā o Kauae i Ngongotahā.

Footnotes

  1. Tariana Turia. ‘Tribute to Witarina Harris by Māori Party co-leader’, 11 June 2007, http://www.scoop.co.nz/stories/PA0706/S00184.htm, accessed 2 October 2019. Back
  2. Patricia Grace, Irihapeti Ramsden, and Jonathan Dennis. The Silent Migration Ngāti Pōneke Young Māori Club 1937-1948, Stories of Urban Migration. Wellington, 2001, p.32. Back
  3. Ibid, p.77. Back
  4. Ibid, p.213. Back
  5. Nga Taonga Sound & Vision, Frontline: Women in the Frame. F21073, 1993. Back
  6. Tariana Turia. ‘Tribute to Witarina Harris by Māori Party co-leader’, 11 June 2007. Back

He whakaaturanga anō

Rārangi pukapuka

Edwards, Sam and Helen Martin. New Zealand film 1912–1996. Dunedin, 1997

Grace, Patricia, Irihapeti Ramsden and Jonathan Dennis. The silent migration: Ngāti Pōneke Young Māori Club 1937–1948: stories of urban migration. Wellington, 2001

Kelly, Emma Jean. The adventures of Jonathan Dennis: bicultural film archiving in Aotearoa New Zealand. Bloomington, 2015

Pivac, D., F. Stark, and L. McDonald (eds). New Zealand film: an illustrated history in association with the Film Archive. Wellington, 2011

Pae tukutuku

Friendship is the Harbour of Joy

Watch Peter Wells's short film about Witarina Harris's close friendship with film archivist and historian Jonathan Dennis.